TOP

Müügikoolitus blogis. Müügilugude rääkimise kunst.

Olen alati oma koolitustel ja ka siin blogis rõhutanud, et efektiivseid müügitehnikaid tuleb müügisooritusel kasutada TEADLIKULT.
Selles artiklis räägin nn müügilugude tähtsusest, kuidas neid kasutada ja kust võtta.
Mis imeasjad on müügilood? Need on oma isiklikest müügitehingutest, suhtlusest kliendiga või sinu kolleegide müügisituatsioonides ettetulnud elulised näited, juhtumised, kliendikogemused jms.
Head müügiinimesed kasutavad müügilugusid oma müügis vahest, mõnikord, kui meelde tuleb…
Väga hea müüja, professionaal, kasutab müügilugusid pea igas oma müügikõnes ja –kohtumisel TEADLIKULT.

Müügiks võib nimetada ka telefonivestlust, mille eesmärgiks on kliendiga kohtuda. Kunagi 10 aastat tagasi rääkis Vain & Partnerid koolitustreener, Madis Teesalu, sellisest tehnikast nagu „Arvas…ja avastas….”. Olen seda tehnikat teiste kõrval ka ise edukalt kasutanud. Toon näite oma praktikast MultiMeediumi teenusemüügist. Olin kliendile saatnud tutvustava müügipakkumise ja helistasin mõne päeva möödudes, et saada tagasisidet ning leppida kokku temaga kohtumine. Klient oli kõhkleval seisukohal ja arvas, et tal pole seda teenust vaja, siiani on ka ilma selleta hakkama saanud, see on liiga kallis jne vastuväited. Kasutasin ülalmainitud tehnikat järgmiselt: „Jah, mõistan Teid hästi. Üks meie klient, kes kasutab meie meediahaldusteenust juba mitu aastat, ARVAS alguses samuti nagu Teie, aga meie kohtumise ja teenuse lahtirääkimise käigus ta AVASTAS, et selle teenusega hoiab ta kokku palju aega ja raha. Meie kohtumisel, mis võtaks ligi 30 minutit aega, saaksin rääkida kuidas see oluline kokkuhoid võiks tekkida ka Teie jaoks. Mida arvate, mis päeval Teile kokkusaamine sobiks, kas kolmapäeval või neljapäeval?“.
Kliendiga kohtumisel peab taas rääkima müügilugusid teiste klientide kogemustest, täpsematest numbritest, situatsioonidest.

Miks on nii edukas Zig Ziglari raamat (müügiõpik) „Ziglari müügisaladused“? See on müügilugudest tulvil ja lugeja, kes soovib end müügitehnikate osas täiendada, saab ennast samastada. Samuti asetab iga klient ennast teiste klientidega juhtunud lugudesse, veendub läbi võõra kogemuse. Kes pole lugenud, siis soovitan kindlasti – see on üks parimaid raamatuid, mida olen müügi kohta lugenud.

Müügilugusid saab ettevõtte sees kasutada ka kolleegide kogemustest. Uued töötajad ei saagi neid oma praktikast veel võtta. Tihti kasutavad ühe firma kõik müügiinimesed 2-3 parimat müügilugu, mis on varasemalt edu toonud. Väga hea, kui saab kasutada ettevõtte loomislugusid, juhtumisi ajaloost jmt. Seda viimast kasutavad väga sageli paljud võrkturustusega tegelevad firmad. Näiteks Kyäni tervistoodetega tegelevad müüjad räägivad väga muljetavaldavat firma loomislugu. Lühidalt umbes nii, et kaks miljardäri reisisid Alaskal ja avastasid seal puhtas looduses unikaalsete ja tervist toovate toidulisandite valmistaja. Oma miljonid nad teenisid ebatervislikku toodangut müües ja „saanud valgustuse“ investeerisid sellesse ärisse. Hea lugu, mis tekitas minus usaldust ja huvi toodete vastu!

Veel näide, kuidas saab müügilugu kasutada konkreetse toote müügis. Ajakirjanduses ilmunud artikkel, milles kirjeldatakse intervjuu ajal aset leidnud isiklikku kogemust. Seda lugu saab rääkida toote tutvustamise ajal, aga ka kasutada e-poes toote tutvustuses: > Väljavõte Elina Allase artiklist, mis ilmus ajakirjas Eesti Naine (aprill 2013): “Toorleib on üks omalaadne meesegu, mida ajakirjaniku külaskäigu ajal on just üks naine nõutama tulnud – toorleiva abil sai ta lahti migreenist ja tahab seda nüüd osta ka sõbrannale. Mihkelsood on selle välja töötanud spetsiaalselt aju jaoks ning nende toode on vormistatud leiutiseks.”>(vt näidet SIIN).

Soovitan kõigile müügiga tegelevatele inimestele kasutada alati ja TEADLIKULT müügilugusid!

Kirjutas Nelly Vahtramaa

Loe edasi
TOP

Müügikooolitus blogis. Klient „läheb mõtlema“

Müüjad saavad tihtilugu kliendilt sellise tagasiside: „Ma pean selle üle järele mõtlema“. Seda ütlevad kliendid kaupluses, ettevõttes presentatsioonil olles ja telefonivestluses.
Kui oma koolitustel küsin, et mida siis müüjana edasi teete, siis tuleb tavaliselt vastuseks, et küsitakse kliendilt, millal talle uuesti helistada võib või millal oleks oodata tagasisidet.
99% vastanutest, aga ei paku kunagi välja, et võiks kliendi käest ka küsida, et mille üle ta üldse mõtlema läheb.

Sellises „müügi edasilükkamise“ faasis on iga müüja püha kohus kliendilt välja selgitada, mis teda mõtlema paneb. Seda saab teha väga viisakalt, näiteks: „Kas tohib huvi tunda, mille üle Te soovite järele mõelda?“ või „Kui saladus pole, siis mis Teid veel mõtlema paneb?“.
Reeglina tulevad kliendi vastustest välja järgmised asjaolud: müüdava toote/teenuse mingi aspekt jäi arusaamatuks; ei tekkinud piisavat huvi/vajadust; tekkisid kahtlused müüja väidete õigsuses; hinnapõhjendused osutusid ebapiisavateks jmt. Kui müüja seda kohe teada ei saa, siis nädala pärast kliendile helistades (või e-posti lugedes) võibki saada vastuseks: „ Ma mõtlesin, et mul ikka ei lähe seda praegu tarvis….“ ja muid samalaadseid puiklevaid ettekäändeid.

Kliendi mõtlema minemise põhjuste seas on loomulikult ka soov uurida konkurentide pakkumisi, kaaluda oma finantsilisi võimalusi, arutada ostu kolleegi või abikaasaga… Kliendil on tõesti vaja mõelda, arutada, arvutada. Ka siin saab hea müüja (olenevalt toote/teenuse spetsiifikast) olla abiks toetava nõuandega, ettepanekuga koos arvutada, otsustamiseks vajaminevate materjalide kaasa andmisega jms.

Selle „mõtlema minemise“ juures on VÄGA tähtis küsida see üks küsimus, et välja selgitada, kas väide on tõene või öeldakse seda selleks, et müüjast hetkel lahti saada ning ostust keeldumine edasi lükata.

Läbi selle viimase küsimuse peaks müüja välja selgitama:
• kas klient ikka süvenes pakutavasse
• kas müüja ja klient rääkisid üldse samast asjast
• kas kliendil jäi ehk mõni küsimus ilma vastuseta või vastus arusaamatuks
• kas kliendil on üldse „huvilävi“ olemas
• ehk on takistuseks mingi asjaolu, mis vestluses ei ilmnenud (hind, aeg, välimus jne)

Milliseid oma kogemusi võiksid kommentaaris jagada ostja/müüjana „lähen mõtlema“ situatsioonidest?

Loe edasi
TOP

Müügikooolitus blogis. Küsimused, mida ei tohi müügis kasutada

Mulle, kui ettevõtte juhile tehakse pea iga päev erinevaid müügikõnesid. Pakutakse koolitusi, ärialaseid raamatuid, nõustamist, reklaami, tõlke-ja trükiteenuseid jne.
Mõnele telefonimüüjale olen kõne käigus nõu andnud ja tema vigadele osutanud. Kurb on kuulata, kuidas muidu oma toodet/teenust hästi tundev ja meeldiva suhtumisega müüja, teeb vigu oma väljendites, sõnakasutuses.
Neid vigu teevad müügiinimesed ka siis, kui suhtlevad kliendiga kohtumisel, sh kauplustes.

Üks hea soovitus: ära küsi valesti, ära anna kliendile ise eitavat või ebasoodsat vastust kätte.

Mida ei tohi müügikõnes küsida

Mõned elust võetud näited.

„Kas Te olete kindel, et Te ei soovi seda? ” – „Jah, ei soovi”
„Ega Teil pole aega?”  – „ Ei ole”
„Kas Te arvate, et Teil pole sellest kasu?” – „Arvan jah, et pole kasu”
„Kas arvate, et see on Teie jaoks liiga kallis?” – „Jah on küll (liiga kallis)”
„Ega Te ei ole huvitatud? – “Ei ole”

Antud artikli kirjutamise ajal tuli selline kõne: „Tere, kas ma segasin Teid praegu?“; – „Kui te nii küsite ja ette eeldate, siis võiksin vastata, et segasite tõesti“; –  „Ma küsisin, sest paljusid ma segan oma telefonikõnega ja arvasin, et Teid ka siis….Kas saaksime rääkida?“….
Edasi järgnes minu nõusolek kuulata, pikk müüja maratonkõne pakkumise esitlusega ja ei ühtegi küsimust. Küsimust, mida ma arvan, kas olen varem kuulnud, kasutanud jms. Kõne lõpus ütlesin, et hind on liiga kallis. Sellepeale tuli kiire vastus: „Ma saaksin teha Teile 5% soodustust ja siis oleks hind 199€, kas see jääks ikka liiga kalliks?“ – „Jah, see jääks ikka LIIGA KALLIKS!“. Müügisoorituse kurb lõpp…

Müügiesindajad on omandanud väga hästi põhitõed, mida nad peavad tegema, aga võiksid veel paremini teada, mida müügis teha ei tohi.

Näide eraelust. Kui soovid oma kaaslast kinno, välja sööma või ööklubisse kutsuda, siis sa ei alusta ju lauset: „Kuule ega sa ei tahaks minuga täna kinno tulla?“ :) .

Pikemalt võib veel peatuda sellel, milline peab olema lauseehitus, kui pead kliendile vastama eitavalt, mille toob kaasa tingiv kõneviis jpm.
Meie erinevad müügikoolitused on aidanud klientidel müügitulemusi tõsta ja mitte vähe tähtis osa selles on nn „vigade parandusel“.

Millised on sinu kogemused? Kas oled selliseid „ette antud vastuseid“ pannud tähele enda või teiste kõnepruugis?

 

Loe edasi

Switch to our mobile site